Tänasest on blogi vaikimisi URL foto.yellout.net asemel foto.vallekapstas.com
Tegemist on esimese pisikese sammuga pikal teel erinevad veebilehed värskendada ning ühtseks süsteemiks siduda. Ajapuudus ning töö mahukus on asja sundinud aina edasi lükkama kuid vähehaaval üritan siiski asjaga tegeleda. Eelnevalt kirjutasin nendest probleemidest ja mõtetest ka siin.
Maailma aasta pressifotod aastast 2009 on valitud!
Lühidalt paremaid pilte näeb siit: http://lens.blogs.nytimes.com/2010/02/12/showcase-122/
Fotoreportaaž koos Port-au-Prince’ist koos telefoniintervjuuga fotograafilt (inglise keeles). Lingil järgnev sisaldab häirivaid pilte. Kuid need on head, vahetud.
The Boston Globe avaldas valitud 50 pressifotot möödunud kümnendist, mis torkas silma eelkõige looduskatastroofide, terroristirünnakute ja sõdade poolest, olles dramaatiline ning vahel ka jõhker.
Selektsioon asub siin: The decade in news photographs
The New York Times‘i fotoblogi Lens pakub taaskord elamuse rabava Shiho Fukada fotoseeriaga Jaapanis Kamagasaki rajoonis Osakas elavatest inimestest, kes kunagi said buumi ajal tasuvat tööd kuid kus praegu 30 000 suuremalt jaoks meestest koosneva elanikkonna hulgas valitsevad nälg, alkoholism, enesetapud, üksildus…Väga head pildid ning ka väga hea lugemine, kui inglise keel suus.
Taaskord oli The New York Times’i fotoblogis Lens päris muhe pildigalerii üleval. Seekord National Geographicu fotograafilt Paul Nicklenilt. Mõni kaader paneb ikka mõtlema küll, milleks need tüübid foto nimel valmis on…
Andsin kah lõpuks alla ning registreerisin endale Flickeris konto. Mõtlesin, et prooviks seda jooksvalt oma paremate palade avalikustamise kohana. Üldiselt ongi tänapäevase digitaalse fotomaaima paar põletavaimat probleemi andmete (fotode) säilitamine ja nende eksponeerimine. Andmete säilitamise osas hetkel rohkem peatuma ei hakkaks kuna teema on piisavalt põhjalik, et nõuaks eraldi pikemat arutelu. Read more…
Üritaks RSS lugejate rõõmuks hakata rohkem ka postituste läbi galeriide lisandumist üles märkima. Väga kaugele tagasiulatuvalt seda loomulikult ei tee ja seega lisandub vaid värske TRE Meditsiinipidu Kohilas galerii. Siin postituses soovitaks loomulikult veel vaadata ka seonduvat TRE Meditsiinipidu Pattayas (Tartu) galeriid.
Esialgu rohkem sõna võtta ei tahakski. Vahel küll oleks miskit öelda aga seni on see niimoodi… Unarusse jäänud. Praegu tasapisi on tegemises uus vallekapstas.com sait koos värske pildimaterjaliga kuid kui sellega ükskord ühele poole saab siis ehk õnnestub ka siinse blogi/galerii sisulist struktuuri veidi rohkem uuendada ning rohkem sisse harjutada, et kui midagi põnevat ikka mõttes mõlgub, siis võiks seda ka jagada. Näiteks on mõte liikunud väikese fotoringi tegemise peale, kus oma vanas armsas põhikoolis lastele pisut fototarkust edasi jagada ning kui see teoks peaks saama siis ehk kirjutan ka sellel teemal väheke.
Kui nüüd selle jutu peale mõni põnev idee tekkis või millestki kuulda tahaksid, siis jäta lahkelt selle postituse alla üks kommentaar.
Mõni aeg tagasi käisin järjekordsel TRE peol. Seekord Järlepas, otse järve ääres. On olnud küll suuremaid ja vingemaid pidusid, kuid mõneti oli ju see üks meeldejäävamaid. Suvine vaba olek, ääretult kena ning meeldiv keskkond ja hea seltskond tõmbasid peo päris korralikult käima. Isegi see, et vahepeal genekas otsad andis, ei suutnud pidu laiali ajada. Kuniks oli pime ja asjamehed asjatasid, rõkkas rahvas laulda ja möllata edasi. Selle võrra suurem oli ka rõõm, kui uus genekas peatselt saabus ja muusika (ning veidi ka valgusest) uuesti elule ärkas.
Pildigaleriid vaata siit: TRE Järlepa Rannapidu
Panoraam Hagudi lähistel peale Järlepa pidu kella nelja ajal öösel.
Lõpuks on kool läbi. No see põhiline värk – küpsuskirjand ja muud loomad. Kõrgemad koolid minust kui fotokunstnikust eriti vaimustuses polnud. Ehk tõesti vajasin veel aega küpsemiseks..? Igatahes nüüd see aeg mul on. Tervelt aasta. Võimalik, et üritan realiseerida hoopis oma esialgseid plaane aasta pärast kodumaa tolm jalgelt pühkida. Kuid ega need asjad pole kunagi nii lihtsad olnud…
Nüüd olen ma siis tööloom. Päris kaheksast viieni just mitte, kuid täistööajaga ikkagi. Võite mind leida ühest teatud pealinna kaubanduskeskusest teile fotokaupu müütamast. Ei ole just see, mida soovisin, ent ehk veidi talutavam.
Jätkuvalt pean siunama olukorda, mil raha teenimiseks peab raha olema. No see nõiaringi efekt, miks ma ei saa rahus fotografeerida, nagu sooviksin. Elu tundub üldse hetkel päris parajalt segane olevat. Kuigi viimasel ajal hakkavad vaikselt asjad siiski ka mingisugust loogikat läbi kumama. Tasapisi märkan endas võimet taas pisiasjadest rõõmu tunda. Kuigi kerge peidan-end-raske-reaalsuse-eest-kivi-alla-efekt on endiselt olemas…
Kuna erilist motivatsiooni ega tahet pole pilti teha ega ka tehtud pilte sättida, siis ei tea lubada, millal mingeid pilte näeb. Vihmane Kapa ehk millalgi hiljem, kui päike paistab…
C’est la vie… # “Johnny Cash – Hurt”
