/ Täiendatud 25. nov. õhtul /
Selja taha jäi reede hommikuks mul juba pikk ja töine õhtu-öö. Esimene pool päevast ei lasknud magamatus ennast tundagi, oli isegi päris hea enesetunne. Teine pool tollest päevast aga hakkas juba piinama. Enne viimast, füüsika tundi hakkas ka päästikusõrm tõmblema (mis siis, et eelneval õhtul Bentonit “tulistatud” sai, nii et vähe pole). Mõeldud-tehtud, nagunii kaamerakott tolknes ka juba õlal. Üks mälukaart oli ka veel kotis varuks, teine sai olude sunnil toimetusse jäetud… Loe ülejäänud postitust »
